8. aprillil toimus 1.-3. klassi õpilaste õppekäik Türile. Kevadpealinna sõideti rongiga, nii mõnelgi õpilasel oli see esimene rongisõit. Imestust pakkus ka tõsiasi, et rong liikus kiirusega 120km/h ja see rongis istudes ei tundunudki nii suur kiirus. 

Türil oli esimeseks peatuseks Eesti Ringhäälingumuuseum, kus õpilased läbisid programmi "Kuuldemäng". Õpilased said esmalt ülevaate raadio ja teleri ajaloost. Kuulasime, kuidas vanasti raadiost heli kõlas, nägime kollektsiooni vanadest raadiotest. Tänapäeval ei ole raadio enam suur kast, mis on laual, vaid raadio on lausa meie taskus või peas - nimelt muuseumijuht (Juhan Sihver) näitas raadiot, mis oli põhimõtteliselt nokamütsi sees. Raadiotel oli ka vanasti puldid, küll aga meenutasid need pigem klaverit. 

Lisaks raadiotele nägime erinevaid telereid ja kuidas need on ajas muutunud. Vanasti kasutati värvipildi saamiseks värvifiltrit ja pildi suurendamiseks justkui luupi. Telerid on ajas muutunud luksusesemest tarbekaubaks - ekraani mõõtmed on suurenenud, samas televiisori laius on kahanenud. Aktuaalse Kaamera (AK) uudisteankurid tahtsid olla kõik õpilased ja seda julgelt prooviti. Ekraanihirmu küll kellelgi polnud. 

Pärast ringkäiku muuseumis tekkis õpilastel võimalus salvestada ise kuuldamäng. Esmalt selgitati kuuldemängu olemus ja kuulati mõnda neist, et õpilased saaks aru, mis neid ees ootab.  Seejärel said õpilased ise ühe kuuldemängu salvestada. Meie salvestasime kuuldemängu "Rebane kanakarjas". Jaotati ära põhirollid - rebane, hunt, eit, karu, jutustajad, taustahelide lisamisel kaasati kogu gruppi. Ka filmides kõlavad taustahelid - nt sammud, lehesahin, vihmasabin, kõndimine lumel - on salvestatud stuudios ja hiljem filmile juurde lisatud. Meie saime teha kanakarja häält, kukkuda nagu kägu, kraaksuda nagu vihane vares, kukutada pange, rattakellaga teha saatekõlli heli, sammuda kastis ning kolistada ämbrit. Kõigepealt salvestati tekstid ja siis taustahelid. Lõpuks pandi see kõik muusuemitöötaja poolt Võhma Kooli õpilaste kuuldemänguks "Rebane kanakarjas". 

Pärast salvestust liikusime Türi kultuurikeskuse poole. Teele jäi auruvedur (üks oli ka Türi jaamahoone juures), jalutasime läbi koolipargi, jõudsime Türi vallamaja ees oleva purskkaevu juurde. Purskkaevu põhikujundiks oli õun, mis on Türi valla lipul ja vapil. Türi Kultuurikeskus oli vallamaja kõrval ning just kultuurimajja läksime vaatama etendust "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (Kuressaare Teater). Jesper ja Kasper ja Joonatan oli rõõmsad ja muretud ent laisad tegelased. Nalja ja laulu pakkuv etendus sobis igale vanusele.