Tänane Võhma Kool on vanade traditsioonidega nüüdisaegne kool. Kool on viimaste aastate jooksul läbi teinud mitmeid muutusi: koolivõrgu korrastamine on senise gümnaasiumiharidust pakkuva õppeasutuse muutnud põhikooliks; kooli nimi on taas VÕHMA KOOL, kool on saanud endale uue ja kaasaegse õppehoone.
Võhma Kool pakub õpilastele mitmekesist kasvukeskkonda, avastamisrõõmu, teotahet ning eneseteostuse võimalust läbi õppe- ja kasvatustegevuse ning huvitegevuse. Peame oluliseks iga õpilase arengu toetamist, hindame edasiminekut ja pingutusi.
direktor Kristel Vahtra
------
Kooli moto
Võhma jätkub!
Kooli visioon
Võhma Kool on haridus- ja kultuurielu keskus.
Kooli missioon
Võhma Kool võimaldab omandada põhiharidust ja väärtustab õpihuvi, kohaneb muutustega, on avatud ja turvaline kool ning lähtub oma tegevuses kooli põhiväärtustest.
Koolilaul
Refr: Ühel saarel, keset sood, rajati Võhma Kool,
ühel saarel, keset sood, rajati Võhma Kool.
1. Hommikul ja õhtul hilja
sigin sagin majas käib.
Ümbruskonnast tuldud siia,
vaevama ju oma päid.
Refr: Ühel saarel, keset sood... .
2. Ühes klassis kuuled viljast,
teises geograafiast.
Aga vahetunnis väljas
Tootsi käest Ameerikast.
Refr: Ühel saarel, keset sood... .
3. Pärast tunde üsna kohe
algab vaba tegevus.
A, B, C see hakkas pähe,
nüüd on vaja vaheldust.
Refr: Ühel saarel, keset sood... .
4. Muusika või tants või maadlus,
pallimäng või jooks või matk.
Tublideks vaid nõnda saame,
targaks saab meil iga laps.
Refr: Ühel saarel, keset sood... .
Kuula koolilaululink opens on new page
Võhma Kooli maskott on sookoll Krapsu (pildil)
Kindlasti huvitab sind, miks on just sookoll Krapsu saanud Võhma Kooli sümboolika osaks. Selleks tuleb minna aastasse 2004, mil endine Võhma Kooli (tol ajal Võhma Gümnaasiumi) vilistlane Targo Tiirmaa kirjutas täpsemalt sookoll Krapsust ning sellest, kuidas Võhma sai endale nime.
Kuidas Võhma sai endale nime
Praeguse Võhma linna kohal olid varem suured sood. Soos elas mitmeid sookolle. Mõned olid rõõmsad ja head, teised kiusakad ja kurjad. Üks sookoll, kelle nimi oli Krapsu, oli eriti uudishimulik. Tema oli sookurelt kuulnud, et kaugel, soo servas, elavad inimesed. Nad teevad põllul tööd, lapsed õpivad lugemist ja mängivad koos.
Krapsu tahtis väga näha, kuidas nad mängivad ja teada, mis see lugemine on. Ta otsustas soo servale minna. Kiusukollidele ei meeldinud see mõte.
Nad püüdsid Krapsut õigelt teelt kõrvale meelitada. Tegid koledaid hääli, loopisid käbidega ja puistasid sooveega. Krapsu nägi suurt vaeva, et oma unistus teoks teha. Ta jooksis ja jooksis, jooksis ja jooksis...
Kui ta lõpuks soo servale suure kivi juurde jõudis, oli ta omadega nii läbi, et jõudis veel vaid ähkida: "Võh, võh, võh... ma..."
Ta tahtis öelda, et on õnnelik kohalejõudmise üle. Võhm oli aga nii otsas, et ta sinnasamasse kivile puhkama jäi. Lapsed, kes tema saabumist nägid, kordasid mängides aina: "Võh-ma! Võh-ma!"
Nii selle sooäärse koha nimeks Võhma saigi.
Targo Tiirmaa, 3. klass, 2004