4. detsembril oli Võhma Koolis advendihommik, mille puhul toimus jõululaulude ühislaulmine ning kuuseküünalde süütamine.
Advendihommikule järgnesid loengud, mis käsitlesid erinevaid sõltuvusi, millega tänapäeval lapsed ja noored kas ise või läbi oma lähedaste kokku puutuvad (kaassõltlasena).
Narkootikumi- ja alkoholisõltuvuse teemadel viis läbi loengu 6.-9. klassile Arvi Raid, kes on MTÜ Lootuse Küla noortetöö juht. Tema teekond sõltuvuse rajal oli kole ja pikk, ta oli "elupõletaja" nagu talle treener ütles või "elukas" - sõna mida ta ise enda kohta kasutas. Kuigi praegu suudab ta sellest vabalt rääkida noortele ja abi vajavatele inimestele, siis see kõik on võtnud aega ja tööd iseendaga. Sõltuvus võttis ta elust ära väärtuslikud aastad, mille oleks saanud veetnud vangla ning koomas viibimise asemel, oma pere luues ja unistusi ellu viies. Iga lugu ei lõpe nii õnnelikult nagu Arvil. Sellel teel on oma hinge kustutanud/kustunud kuusteist Arvi sõpra. Ta pani südamele noortele, et kõik saab alguse neist endist ja maailma asjades ei ole süüdi vanemad, riik, politsei, kool, õpetajad ega teised, vaid valikud teeme me ise. Valik on ka otsida abi ja leida see isik, kellele sa saad toetuda. Noored saavad otsida abi nt peaasi.eelink opens on new page lehelt, lastabiliinilt 116111 või näiteks veebiabiliselt https://sova.ee/link opens on new page
Probleem, millest lähtuvalt on Võhma Koolis kolmapäevast reedeni nutivabad, on interneti- ja nutisõltuvus. Sel teemal viis läbi loengu 1.-5. klassile Eda Leesalu, kes on hetkel Rapla Kesklinna koolis hevko, varasemalt töötanud Pärnu haigla laste ja noorte vaimse tervise keskuses. Õpilased olid teadlikud nii nutiseadmete plussidest kui ka miinustest ehk mis kahju võivad tuua nutiseadmed. Nimetati mäluprobleeme, tujukuse tekkimist, ärritumist, uneprobleeme, käekirja probleeme, mõjutusi kirjakeelde ning suhtlemisoskust. Samuti väljendasid lapsed kurvastust, et aeg ajalt on ka lapsevanemad need, kes lapsega suhtlemise asemel nutiseadmete maailmas aega viidavad. Üllatav oli laste osakaal, kellel pole arvuti-ega nutiseadme ehk siis ekraaniaja piirangut ning veedavadki üle kahe tunni (kohati 4) ekraanide taga. I ja II kooliastme õpilasele kehtib soovituslik maksimaalne ekraaniaeg kaks tundi ning sealjuures see aeg peaks olema vanema poolt suunatud.
II-III kooliastme päeva lõpetasid veipimise teemalised loengud. Veipimine on pandeemia, mis levib üle Eesti noorte seas. Loengud viis läbi Brit Mesipuu, kes on selle teema justkui enda südameasjaks võtnud. Ühtlasi teeb ta koostööd PPAga. Mis on veip? See ei ole küsimus lastele, nemad seda teavad, pigem ei tea võibo-olla vanemad, et tegemist on e-sigariga. Jutu järgi süütu pulk ja toss, tegelikkuses on olukord sellest kaugel. Masendav ja üllatav üheaegselt oli kuulata, kuivõrd hästi oskavad noored nimetada erinevaid veipe, mida loengupidaja näitas. Mõni veip nägi välja nagu kõrrejook, teine nagu võtmehoidja, kolmas nagu kriidipliiats. Vanemad ei oska kahtlustadagi. Noorte jaoks on tooted aga kutsuvalt reklaamitud, eriti sotsiaalmeedias. Loengus rõhutati ka veipimise kaassõltuvusele ja mõjule, millele paljud varem ei mõelnud. Eriti ohtlikud on nn maast leitud veibid. Seaduslikud need tooted noortel ei ole, tihtilugu on ebaseaduslikud tooted ka täiskasvanutel. Kergem on mitte alustada, kui sõltuvusest hiljem vabaneda.
Julge märgata, julge sekkuda ja julge öelda EI! Vali elu!